Pärnumaa Jahimeeste Liit

Pärnumaa Jahimeeste Liidu lahtised meistrivõistlused jahilaskmises 23.09.2017

Aeg: 23.september.2017 Kell 10:00
Pärnjõe jahiseltsi laskepaik, Viluvere, Pärnumaa

Võistluste programm:
CSP -50 võistlused viiakse läbi vastavalt CSP võistlusreeglitele. Püssi asend ootel vaba.
VJM-10. 10 lasku vintraudsest jahirelvast, kõik jooksvad Euroopa metssea siluetti. Püssi asend ootel vaba.

Võistlusklassid:
Open, Team, Sen, Jun, Vet, Lad

Autasustatakse kõikide klasside esikolmikut ja meeskondliku esikolmikut.

Meeskondliku arvestust peetakse jahiseltside kaupa, kusjuures iga laskur saab esindada vaid ühte jahiseltsi. Meeskondlikus arvestuses summeeritakse kolme parema võistkonnaliikme punktid. Meeskonna suurus ei ole piiratud.

Lisaks autasustatakse eraldi haavli-ja kuuliarvestuses esikolmikut.

Osavõtutasu 20 eurot

Registreeri SIIN!

Loe edasi

Koos kevadega algab karu seireandmete kogumise aeg

TEKST PEEP MÄNNIL

Karud on ilmselt taliuinakust virgunud ja aktiivselt liikuma ning toitu otsima asunud. Aktiivselt hakatakse koguma ka vaatlusandmeid karude seisundi hindamiseks.

Karuseire kohustus on jagatud: jahimehed koguvad looduses algandmeid ja keskkonnaagentuur riigi esindajana analüüsib neid ning toob välja tulemused. See tagab jahimeeste aktiivse kaasamise ja välistab tulemuste ühese sõltuvuse ressursi kasutajast. Tulemuste usaldusväärsuse eest vastutavad mõlemad osalised. Jahimehed kipuvad seda tõsiasja pahatihti unustama ja neid mitterahuldavate tulemuste korral süüdistatakse vaid andmete analüüsijaid ja tulemuste esitajaid. Puudulike andmete põhjal pole mõtet loota häid tulemusi.

Küttimiskvoot

Viimastel aastatel on üle riigi saadetud ligi 2000 karuvaatlust aastas, mis on päris korralik kogus. Kui karu levila servaaladel mandri-Eestis on jahipiirkondi, kus karude tegevust täheldatud ei ole, tuleks sellestki kas või paari lihtsa sõnaga elektronkirjas teada anda. Vastasel korral pole teada, kas karu kohta infot ei ole või pole seda lihtsalt edastatud. Mõnelt poolt, kus karusid elab väidetavalt väga palju, on saadetud vaid mõned üksikud vaatlused aastas. Mille põhjal siis arvukust suureks hinnatakse? Karu eeldatavalt suure asustustihedusega piirkonnas tehtud üksikuid või pealiskaudseid vaatlusi ei ole võimalik naaberaladega võrrelda ja tulemus võib seetõttu kujuneda märksa tagasihoidlikumaks, kui võiks olla. Tulemustest oleneb üsna otseselt küttimiskvoot.

Puuduliku kvaliteediga või vastuolulised andmed ei ole analüüsikõlblikud või võidakse neid analüüsi käigus valesti tõlgendada. Kannatab jällegi lõpptulemus. Näiteks jäävad analüüsist välja vaatlused, millel puudub kuupäev või asukoht (koordinaadid või punkt kaardil). Positiivne on, et aina enam kasutatakse kaardi asemel koordinaate, mis annab täpsema kohamäärangu ja vähem kulub ka aega andmete sisestamisel.

 

Poegade vanus

Kõige rohkem segadust on tekitanud poegade eristamine vanuse järgi. Seire olulisemaid tulemusi on sama-aastaste poegadega emakarude levik ja arv. Seega on eri vanusega poegade eristamine pesakonnas väga tähtis. Emakarud elavad poegadega koos enamasti kuni nende umbes 1,5-aastaseks saamiseni. Ema algaval jooksuajal mais-juunis sellised pesakonnad lagunevad ja pojad alustavad iseseisvat elu. Siiski võivad emad ja pojad ka pärast jooksuaega uuesti kokku saada ning mõnda aega veel koos elada. Ka võib mõnel emakarul olla sigimistsükkel kahe aasta asemel kolm aastat ja siis ollakse aastavanuste poegadega koos tavapärasest kauem.

Kevadel ja kevad-suvel ei ole sama-aastaste ja üheaastaste poegade eristamine nende selgelt eristuva suuruse tõttu kuigi keeruline, kuid sügisel võib see juba tõsiseks pähkliks osutuda. Seetõttu on aasta esimesel poolel tehtud vaatlused eriti väärtuslikud. Tuleks arvestada, et enamik suve teisel poolel ja sügisel vaadeldud emakarudega koos olevatest poegadest on sama- ehk 0-aastased. Vanemate poegadega pesakonnad on sel ajal pigem erandlikud.

Mõnikord on vaatluslehtedel olnud ka selged vastuolud poja vanuses ja mõõdetud jälje suuruses. Sama-aastaste poegade esipäka jälje laius nende liikvele minekul talipesa juurest (tavaliselt aprilli lõpp ja mai algus) on 5–6 cm ning suureneb pidevalt kogu suve, saavutades taliuinakusse jäämise ajaks laiuse 8–9 cm. Kevadel on sellise jäljelaiusega loomad aga juba üheaastased. Näiteks oktoobris vaatluslehele märgitud 6 cm jälje laiusega karupoja puhul tekib kahtlus, kas mõõdetud pole hoopis mägra jälge. Samuti on ette tulnud segaseid juhtumeid, et aasta esimeses pooles on vaadeldud pesakonna poegade vanuseks hinnatud 0, kuid alates sügisest 1.

Kõigil karudel jäävad sünnipäevad aastavahetuse lähedusse ja muul ajal vanus muutuda ei saa. Segadust võib põhjustada 2014. aastal EJS-i välja antud jäljeraamat, kus sama-aastase karupoja esikäpa päka laiuseks tuuakse 5–6,5 cm ja 1,5-aastase karu omaks 8–10 cm. Kahtlemata on Sloveenia originaalmaterjali koostajad mõelnud vastavaid jäljemõõte just kevadsuvel, kuid asjakohase täpsustuseta on selline teave mainitud tõlkeüllitises eksitav.

 

Rajakaamerate abi

Aasta-aastalt põhineb üha enam karuvaatlusi rajakaamerate infol. Soovitatav on saata olulisemad pildid koos vaatluslehega ka keskkonnaagentuurile. Eelkõige on mõeldud pilte poegadega emadest sügisel, kui poegade vanuse eristamine võib olla keeruline. Üksikute karude pilte ei ole mõtet saata. Ka võiks saata kevadel pärast karude taliuinakust tõusmist kuni mai lõpuni aadressile ulukiseire@envir.ee infot ja pilte nüüd juba aastaste poegadega emakarude kohta. Nõnda võib täiendust saada andmestik eelmise aasta pesakondade ja nende paiknemise kohta.

Enamikust Eesti jahipiirkondadest tuleb karu kohta sellist infot, mis on analüüsija jaoks selge, loogiline ja seetõttu ka usaldatav. Andmete alusel saab päris hästi öelda, kus on pädevad jahimehed, kes karu tegelikult ka tunnevad. Kurb on, kui mõnest pidevalt karusid küttivast jahipiirkonnast saadetud vaatlusinfo viitab kõigele muule kui teadmistele. Õnneks on sellised vähemuses ja loodetavasti on ka seal inimesed avatud elukestvale õppele.

Loe edasi