Aegade jooksul on Pärnumaal tegutsenud hulk jahindusühendusi, millede kohta puuduvad täpsed kirjalikud andmed.

Nõukogude režiimi taaskehtestamisega Eestis kuulutati maad ja metsad rahva omandiks koos loomade, lindude ja kaladega.

Iga mees võis võtta sealt nii palju kui jaksas ja oskas. Terve mõistusega jahimehed said peagi aru, et ilma ressurssi hooldamata ja kaitsmata kaob ka jahipidamise võimalus.

Puuduvad andmed Vabariikliku Spordiühingu (VSÜ) “Kalev” juurde moodustatud jahisektsiooni asutamise täpse aja kohta, küll on aga teada, et 24.veebruaril 1948 toimus jahisektsiooni üldkoosolek, kus esitati aruanne 1947. a. tööst.

Sektsioonis oli 22 liiget, aasta jooksul peeti 21 ühisjahti, lasti 6 rebast, 66 jänest, 6 parti, 5 kulli, 37 varest ja 9 harakat.

Esimene katse Pärnumaa jahimehi ühendada ja Pärnu Jahindusklubi asutada toimus 02.juunil 1948, mis ebaõnnestus kvoorumi puudumise tõttu.

Järgmine asutamiskonverents kutsuti kokku 28.novembril 1948.a. Klubi loomisega jäädi äraootavale seisukohale kuna puudusid 1/3 delegaate ja Tallinna esindaja.

Kolmandal katsel 26.juunil 1949 kell.10:15 asi õnnestus.

Kohal oli 28-st valitud delegaadist 24 ja konverents oli otsustusvõimeline. Kinnitati klubi põhikiri, valiti 15 liikmeline nõukogu ja 5 liikmeline juhatus. Palgati direktoriks Johann Seiler ja raamatupidajaks Elmar Vellend. Muretseti esimesed ruumid asukohaga V. Kingissepa 34.

Esmased töövaldkonnad:

1. Korraldati jahimeeste teh.miinimumi kursused ja jahijuhatajate kursused;
2. Hakati pidama jahikoerte arvestust;
3. Korraldati röövulukijahte.

Huvitavat! Kihnu sektsiooni liikmed vabastati liikmemaksust tingimusel, et nad lõpetavad linnumunade korjamise.

15.novembril 1949 võeti tööle raamatupidajana Anita Jürvetson (Tasane).